Retseptid · kasutamine · säilitamine
Kartulist saab valmistada ahjukartuleid, praekartuleid, vormiroogasid, salateid, täidetud kartuleid ja pannkooke. Kui otsid ideid, mida kartulist teha, leiad sellelt lehelt kõik Nutiretsepti kartuliretseptid ning praktilised nõuanded sordivaliku, säilitamise ja keetmise kohta.
Ahjukartulid (3)
Krõbedaks küpsetatud kartulid ahjus – eraldi lisandiks, ühelt pannilt lihaga või täidetud kartulipoolikatena.
Vaata retsepte ↓Praetud kartulid (2)
Krõbedad praekartulid pannil ja klassikalised kartulipannkoogid.
Vaata retsepte ↓Vormiroad (3)
Kartulivorm, kartuligratään ja kartuli-hakklihavorm – kolm varianti kihilisest ahjuroast.
Salatid (3)
Klassikaline, soe ja saksapärane kartulisalat – majoneesiga, hapukoorega või äädikaga.
Vaata retsepte ↓Puder, keetmine ja kastmed (3)
Kohev kartulipuder, õige keetmistehnika ja kreemjas hakklihakaste kõrvale.
Vaata retsepte ↓Sordi tärklisesisaldus mõjutab tulemust rohkem kui kartuli vanus. Jahune sort (nt Bintje) laguneb keetmisel kergemini ja annab kreemise, kohevama tulemuse – sobib püreeks ja vormiroogadeks, kus kartul seob kastet. Vahajas sort (nt Van Gogh, Nicola) säilitab kuju keetmisel hästi ega lagune – sobib salatiks ja terve kartulina kõrvale.
Hoia toores kartul pimedas, jahedas (7–10 °C) ja kuivas kohas – näiteks paberkotis või avatud kastis, mitte suletud kilekotis, kus niiskus koguneb ja kartul rikneb kiiremini. Ära hoia kartulit sibula kõrval: sibul eritab gaasi, mis kiirendab kartuli idanemist.
Pikaajaliseks hoidmiseks ei ole külmkapp (alla 4 °C) parim valik. Madal temperatuur muudab kartuli tärklise suhkruks, mistõttu kartul maitseb magusamalt ja tumeneb praadimisel või ahjus kiiremini kui peaks. Jahe sahver, kelder või rõdukapp (7–10 °C) sobib toore kartuli hoidmiseks paremini.
Roheline toon koores ja idud viitavad solaniinile, mis annab mõru maitse ega ole suuremas koguses kasulik. Lõika rohetunud kohad ja idud kartulilt heldelt välja. Kui rohetus katab suure osa mugulast, on kartuli ära viskamine mõistlikum kui riski võtmine.
Koorimisel puutub kartuli sisu õhuga kokku ja algab ensümaatiline oksüdatsioon – pind muutub hallikaks või tumedaks. Hoia kooritud ja tükeldatud kartuleid kuni kasutamiseni külmas vees, see aeglustab tumenemist märgatavalt.
Enne kui hakkad valmistama
🔥 Ahjukartulid
🍳 Praetud kartulid
🥣 Puder, keetmine ja kastmed
| Tunnus | Vana kartul | Uus kartul |
|---|---|---|
| Saadavus | Aastaringselt hoidlast | Juuli–august |
| Koor | Paksem, tavaliselt tasub koorida | Õhuke ja söödav, koorimist ei vaja |
| Tärklisesisaldus | Kõrgem | Madalam |
| Sobib | Püreeks, ahjuroogadesse ja praadimiseks | Kõrvale võiga ja tilliga, salatisse |
| Soovid teha | Parim valik |
|---|---|
| Kartulipuree ja vormiroad | Jahune sort (nt Bintje) – laguneb kergesti ja annab kreemise tulemuse |
| Salatid ja täidetud kartulid | Vahajas sort (nt Van Gogh, Nicola) – säilitab kuju ega lagune |
| Ahjukartulid ja praekartulid | Kõik sordid sobivad – jahune annab pehmema sisu, vahajas annab krõbedama koorikuga tulemuse |
| Kartulipannkoogid | Jahune sort – kõrgem tärklisesisaldus aitab pannkookidel koos hoida |
| Sügavkülmutamine | Kõik sordid, kuid eelnevalt keedetud, kuivalt praetud või blanšeeritud |
Kartuli neutraalne maitse sobib kokku peaaegu kõigega. Kõige klassikalisemad maitsekombinatsioonid on järgmised.
Toorelt külmutatud kartul muutub sulatamisel vesiseks ja teraliseks, sest jää lõhub raku struktuuri. Külmuta kartul alati eelnevalt kas täielikult keedetuna (nt püreeks) või kuivalt praetuna ja blanšeerituna.
Jahtunud keedukartul säilib külmkapis suletud nõus 3–4 päeva. Kata see kaanega või kilega, muidu pind kuivab ja võtab teiste toitude lõhna. Vaata täpsemalt kartuli keetmise juhendist.
Terve, puhas ja mullavärvi koor on söödav ja sisaldab kiudaineid. Rohekaks tõmbunud kartulikoori ei tasu süüa, sest see viitab solaniinile, mis annab mõru maitse.
